Põhiline suhtumine: lahendustele ja ressurssidele orienteeritud suhtlemine

Hundertveeri koolis põhineb kogu professionaalne suhtlus lahendustele ja ressurssidele suunatud lähenemisviisil: kõik vestlused ja mõttevahetused õpilastega, KESSi vestlused, kõik vestlused lapsevanematega, aga ka kõik personaliarendus ja personalikoosolekud. Lahendustele orienteeritud suhtlus annab väga suure panuse meie kooli positiivsesse õhkkonda ja sellesse, et kõik lapsed ja täiskasvanud saavad end selles koolis hästi tunda.
Kogu kooli- ja kogu päeva töötav personal saab põhikoolituse lahendustele orienteeritud suhtlemises ning meeskonna toetatud sissejuhatuse. Igal aastal pakuvad kool ja kogu päeva kool koostöös Bielefeldi lahenduskeskse kommunikatsiooni instituudiga (ILK) uutele kolleegidele sissejuhatust praktilisse töösse selle nõustamisviisiga. Kogu kooli ja kogu kooli töötajatele korraldatakse regulaarselt kontseptsioonipäevi sel teemal.

Lühike teoreetiline sissejuhatus, millest tsiteerime järgmist väljavõtet, on kättesaadav aadressilwww.loesungsfokussiert.de   

 

"LFT* (lahenduskeskne teraapia) töötati välja 1980. aastate alguses Steve de Shazeri, Insoo Kim Bergi ja kolleegide poolt Brief Family Therapy Center'is (Milwaukee, USA) ning seda on pidevalt muudetud. Lahenduskeskne lähenemine on probleemidest sõltumatu ja tugevalt ressurssipõhine mudel vestluste läbiviimiseks erinevates rakendusvaldkondades. Lahenduskeskse lähenemise tunnusjooned on intensiivne eesmärgile ja ressurssidele orienteeritus, võimestamine ja pragmaatiline järgmiste võimalike sammude otsimine lahenduse suunas. LFT põhieeldus on, et probleemide struktuuri ja põhjuste põhjalik uurimine ei ole lahenduste leidmiseks vajalik. Pigem eeldatakse, et klientide julgustamine, et nad räägiksid mineviku eranditest ning soovidest ja eesmärkidest tulevikus, on abiks lahenduse sammude väljatöötamisel.

 

Me eeldame, et igal inimesel on juba olemas kõik vahendid, mida ta oma lahenduse väljatöötamiseks vajab. Nõustaja ülesanne on aktiveerida need ressursid ja suunata vestlus ajale, mil "asjad lähevad paremini". Nendes probleemivabades aegades ja mentaalses läbimängimises "teeseldes - et - probleem - on - juba - lahendatud" peituvad väärtuslikud vihjed tegelike lahenduste väljatöötamiseks. Lahenduskesksed praktikud suunavad vestlust eesmärkide, ressursside ja esimeste väikeste sammude suunas, kuid on võimalikult mittedirektiivsed selle sisu suhtes, millest räägitakse. Klient määrab suuna ja tee. Samal ajal tugevdatakse otseselt ja kaudselt avastatud ressursse ja saavutatud edu. 

Me usume, et parim viis aidata inimestel probleemidest üle saada on keskenduda vestluse kaudu eesmärkidele, eranditele ja tugevatele külgedele. Me ei analüüsi niivõrd seda, kuidas ja miks probleemid tekkisid, vaid keskendume koos sellele, kuhu me tahame jõuda.

Reeglina selgitame vestluse alguses, millised on meie kliendi eesmärgid ja soovid:

    • Milline täpselt näeb elu välja, kui probleemid on kadunud?
    • Mida meie klient teeks siis kõigepealt teisiti?
    • Mis saab edasi?
    • Kes tema keskkonnas märkaks esimesena probleemi kadumist, ilma et klient sellega otseselt tegeleks?

 

Seega on esimene samm koos välja töötada konkreetne eesmärk, soovitud tulevikupilt, mis annab meie klientidele uue suuna (fookuse).

Siis on oluline välja selgitada, milline võiks olla esimene väike, konkreetne ja teostatav samm selle eesmärgi suunas. Kui on selgeks saanud, milline võiks olla esimene, väike samm, tekib sageli idee järgmise väikese, teise sammu jaoks, ... .

Järgmiste väikeste sammude otsimisel võib olla äärmiselt kasulik visualiseerida, millal on hetki, mil asjad lähevad paremini ja miks nad lähevad paremini (erandid). Üks meie peamisi ülesandeid on toetada kliente nende teadmiste aktiveerimisel ja nende kasutatavaks muutmisel jooksva probleemi lahendamiseks. Kõige selle juures on meil alati tegemist konkreetse tegemise, tundmise ja mõtlemisega. Lahenduskeskne tegevus on seega väga praktiline ja tihedalt orienteeritud isiklikule või tööalasele igapäevaelule." Meie kooli ühiseks tööks on oluline, et kõik kooli ja kogu päeva kooli töötajad kõigis töövaldkondades kohtuvad üksteisega ning õpilaste ja nende peredega ühisest põhihoiakust lähtuvalt ja selle ühise põhihoiaku alusel.
etEesti